MTÜ Tagasi Kooli otsustas ühe oma tegevussuuna, karjääriõppe programmi Tuleviku Tegijad (TT) lõpetada. Programmi kasutasid õpetajad ja õpilased 438 koolist ja vajadus oma ala tegijate kaasamiseks karjääriõppesse on jätkuvalt väga suur. Algatus ei leidnud aga programmi elluviimiseks jätkusuutlikku rahastusmudelit. Siit lehelt leiate ülevaate programmi tulemustest ja õppetundidest. 

MTÜ Tagasi Kooli tegevus aga jätkub ja algatus keskendub edaspidi suuremalt oma teise tegevussuuna, üldpädevuste õpetamist toetavate e-tundide, loomisele. Lisainfot e-tundide kohta leiate siit: https://etunnid.tagasikooli.ee/

Aitäh koostöö eest!

Meid inspireeris Tuleviku Tegijate programmi tegema soov aidata kaasa, et õpilastel oleks aineõppe kõrval veel rohkem ruumi õppida tundma iseennast ja oma võimalusi. Jaan Aru on öelnud, et saagem rahvaks, kus iga noor leiab oma tee. Me usume endiselt, et see on visioon mille poole on vaja liikuda. Aitäh kõigile, kes on andud oma panuse! 

Teibi Torm, MTÜ Tagasi Kooli juht, teibi@tagasikooli.ee

Visioon, missioon

Tuleviku Tegijad visioon: noored oskavad  teha elus teadlikke valikuid. Algatuse missiooniks oli tutvustada 1.-12. klasside õpilastele haridus- ja töömaailma võimalusi.

Programm loodi, sest: 

• Koolis saavad õpilased karjäärivalikute tegemiseks liiga vähe tuge, info on pealiskaudne või vananenud ning vähe oli individuaalset lähenemist ning praktilist nõu ja abi. (Karjääriteenuste uuring 2021)
• Karjääriõppe tase ning võimalused tutvuda töömaailma ja erialade mitmekesisusega on ebaühtlased. (Haridusstrateegia 2035)
• Külalistundide, varjutamise ja õppekäikude kokkuleppimine võtab osapooltelt liiga palju aega. 

Lahendus

Lahendus: TT veebiplatvormi kaudu www.tulevikutegijad.ee said õpetajad ja õpilased lihtsalt ja kiirelt kokku leppida haridus- ja töömaailma tutvustavaid külalistunde, varjutamisi ja õppekäike, sh:

• külalistund = 45 min koolitund oma ala tegijalt (1.-12. klassile)
• töö- ja tudengivarjutamine = 4-8 h silmast silma või 45 min online kohtumine (töövarjutamine 7.-12. klass, tudengivarjutamine 10.-12. klass) 
• õppekäik = 1-2 h ekskursioon organisatsiooni tutvumaks ametite või töökorraldusega (1.-12. klass)

Kokku toodi 5 aasta jooksul karjääriõppe arendamisse 584 000 EUR. Toetajateks olid Swedbank, KÜSK, ESF ja paljud eraannetajad.  

Programmi tulemused ja mõju

• Programmi registreerus üle 5 000 oma ala tegija, õpetaja, üliõpilase ja õpilase.
• Kohtumistest said osa õpilased 438 koolist.
• 2018-2023 korraldati üle 4 000 karjäärikohtumise ligi 45 000 õpilasele.
• Loodi maailmas unikaalne e-platvorm külalistundide, varjutamiste ja õppekäikude kokkuleppimiseks, mis viib huvitatud osapooled automaatselt kokku (kohtumiste kvaliteeti hinnati keskmiselt 9/10).
• Karjääriteemalisi külalistunde korraldati õppeaasta läbi, töövarjutamist novembris ja aprillis, tudengivarjutamist õppeaasta läbi fookusega märtsis.
• Töötati välja virtuaalne töö- ja tudengivarjutamise formaat, mis annab õpilastele üle Eesti võrdsed võimalused varjutamisest osa võtta.
• Organisatsioonidele loodi e-platvormile projektijuhtimise süsteem, mis võimaldas neil korraldada koostööprojekte suures mahus koole, õpilasi ja töötajaid korraga kaasates.

Ajalugu

-> 2022 Avasime Tuleviku Tegijate platvormil organisatsioonidele tasulise projektijuhtimise keskkonna, koolidega suuremahuliste koostööprojektide korraldamiseks

-> 2021 Arendasime pilootide põhjal uue platvormi külalistundide, varjutamise ja õppekäikude kokkuleppimiseks, otsustasime koondada tegevused Tuleviku Tegijate programmi nime alla  

-> 2020 Piloteerisime tudengivarjude kokkulepete süsteemi

-> 2019 sügis Piloteerisime töövarjude kokkulepete süsteemi

-> 2019 kevad Piloteerisime õppekäikude kokkulepete süsteemi

-> 2018 Toimus esimene Karjäärikuu, mille raames toimusid üle Eesti karjääriteemalised külalistunnid, piloteerisime uut külalistunni kokkulepete süsteemi  

-> 2006-2017 korraldas Tagasi Kooli tuhandeid külalistundide üle Eesti, tänu sellele viidi idee külalisõpetamisest massidesse, toodi haridussõnavarasse termin “külalisõpetaja” ja külalisõpetamine muutus koolides igapäevaseks praktikaks

• Õpetajate ja õpilaste huvi karjääriteemaliste kohtumiste vastu on suur. Koolid soovivad, et võimalused koostööks tööandjate / kõrgkoolidega oleksid kättesaadavad õppeaasta ringselt. Koolid korraldavad karjääriõpet väga erinevatel aegadel, läbi kooliaasta. Keeruline on leida erinevatele koolidele ühtselt sobivaid aegu.
• Ettevõtted on koostööle avatud, kuid soovivad koostööks üldjuhul konkreetset ajavahemikku. Enamus ettevõtetele käib õppeaasta ringselt külalistundide tegemine, varjude võtmine ja õppekäikude pakkumine üle jõu. Ettevõtted eelistavad fookusaega, mis on vähemalt 6 kuud ette teada. Lisaks ei ole kõigile oma ala tegijatele alati teada terminid külalistund, varjutamine ja õppekäik ja vaja on teadlikkust tõsta ning koolitusmaterjale kvaliteetsete kohtumiste tagamiseks. 
• Karjääriteemalised külalistunnid, varjutamised ja õppekäigud on aidanud kümnetel tuhandetel õpilastel teha teadlikke valikuid ja mõjutanud eluteid. Samas kuuleme vahel avalikkuses kriitikat, et “külalistund ei ole karjääriõpe”. See on koolidele ja õpetajatele vale sõnum. Karjääriõppes tuleks teha veel rohkem külalistunde jm kohtumisi aga loomulikult mitte ainult külalistunde. Kuigi õppekavas on karjääripädevuse õpiväljundid kirjeldatud, siis on õpetajatel ja koolidel siiski väga erinev arusaam mis on kvaliteetne karjääriõpe.  
• Infosüsteem, mis viib koostööst huvitatud osapooled automaatselt kokku töötab, kuid uute inimeste kaasamine ja inimeste aktiivsuse innustamine vajab järjepidevat suuremahulist turundust. Tuhandete liitujate hulk näitab, et jõudsime paljude huvilisteni. Sama tööd oleks vaja jätkata ja panustada veel rohkem, et tagada ühtlane ligipääs karjääri kohtumistele kõigile õpilastele üle Eesti. 
• Virtuaalsed 45-minutilised kohtumised  (“e-varjutamised”) töötavad väga hästi. Esiteks võimaldab see tagada õpilastele ligipääsu erinevatele ametitele üle kogu Eesti. Teiseks, olukorras kus kõik õpilased ei tea, millised ametid neid huvitavad, saavad nad online kohtumisel kiirelt erinevate ametitega tutvuda.  Kuna oma ala tegijate aeg on väga piiratud on vajadus otsida ka uusi viise kohtumiseks, nt lõuna eksperdiga, paarides-kolmikutes töövarjuks vmt.

• Õpetajate oskus kohtumisi koos õpilastega ette valmistada on järjest parem. Oma ala tegijate tagasiside õpilaste ettevalmistusele oli üldjuhul väga hea. Samas oli ka üksikuid õpilasi, kes ei ilmunud kohtumisele. 
• Uuena kaasasime lisaks gümnaasiumiõpilastele töövarjutamisse ka 7.-9. klassi õpilased. Karjäärivalikutele mõtlemine algab tihti liiga hilja ja ei jää aega valikutega tutvumiseks. See, et 7.-9. klassi õpilane on liiga noor, et varjutada on müüt.
• Suur väljakutse on tagada õpilaste ligipääs kõigile töövaldkondadele. Kuna õpilaste karjäärihuvid on väga mitmekesised, siis on suur väljakutse saada töövarje võtma inimesi igast eluvaldkonnast. Kõige enam tulid algatusega kaasa juhid ja IT-töötajad, keerulisem oli kaasata nt arste, lennundusinimesi. 
• Meil on puudulik teadmine (uuringud) sellest, milline on noorte valmisolek teha teadlikke haridus- ja töövalikuid ja kuivõrd on toetatud liikumine ühelt haridustasemelt teise. Info puudulikkus on olnud probleemiks programmi loojatele, sest nii on keeruline öelda, millele keskenduda, erinevaid osapooli ja rahastust mobiliseerida. 
• Karjääriõppesse panustajate infot on pigem keeruline leida ja koolides puuduvad selged kontaktisikud. Väljakutse on leida valdkonnas toimuva kohta infot, kes-mida-millal antud valdkonnas teeb. Samuti, millised õpetajad/kooli töötajad koolis karjääriõppega  tegelevad, milliseid infokanaleid kasutavad. 
• Õpilastel on suur huvi gümnaasiumiõpilaste ja kutsekoolide õpilaste varjutamise vastu. Oleme suhelnud gümnaasiumite ja kutsekoolidega ning neil on valmisolek varjutamisi korralda, kuid vaja oleks rahastust kommunikatsiooniks ja korralduseks.
• Era- ja kolmanda sektori ressursside kaasamiseks karjääriõppesse on vaja veelgi suuremat avaliku-, era- ja kolmanda sektori partnerlust. Haridus- ja töömaailma tutvustamine on kippunud jääma haridusvaldkonna ja tööturu teemade vahele. Puudus on olnud vastutajast, riiklike ettevõtlusvõrgustike süsteemsest kaasamisest, koostöö toetamisest ja tunnustamisest. 

1. Koostöö karjääriõppes vajaks veelgi selgemat riigipoolset nägemust ja vastutajat ning era- ja kolmas sektor on valmis palju enam panustama.
2. Vajalik on seada karjääriõppele selged kvaliteedistandardid, et tagada õpilastele ajakohane, personaliseeritud ja praktiline karjääriõpe.
3. Potentsiaal kaasata ettevõtteid ja oma ala tegijaid karjääriõppesse on palju suurem kui hetkel rakendatakse.