Kuidas esinedes tähelepanu köita ja hoida?
Emakeelepäeval tegi Tagasi Kooli külalisõpetajatele tasuta esinemisoskuste töötoa pealkirjaga “Kaasamistehnikad” aasta koolitaja Margo Loor. Tegime sellest väikese kokkuvõtte. Sellest artiklist saad ideid, kuidas esinedes publiku tähelepanu köita ja hoida, olgu kuulajateks õpilased või täiskasvanud. Kaasamistehnika nippe saad rakendada iga esinemise õnnestumiseks.
Erinevad viisid, kuidas esinemise ajal info liigub
Esiteks esineja räägib ja tema sõnumid jõuavad kuulajani. Teiseks esineja kehakeel räägib kuulajatega, aga ka tema pilk ja miimika. Samuti jagavad kuulajad omavahel infot.
Visuaalselt saavad kuulajad teavet, kui kasutatakse pilte, joonistatakse tahvlile, näidatakse graafikuid või slideshow-d, kuid tänapäeval liigub sinu esinemise ajal info ka inimeste nutiseadmete kaudu edasi-tagasi. Näiteks võib kuulaja teha ühe kiire faktikontrolli esineja esinemise ajal või postitada mõne infokillu sotsiaalmeediasse. Viimasele võib ta sama kiiresti saada ka tagasiside, mida ta saab auditooriumiga jagada.
Mis asi on kaasamine? Millistest tehnikatest me räägime?
Kaasamisest saame rääkida, kui info liigub teadlikult ühte- ja teistpidi ehk kuulajatelt esinejale ja esinejalt kuulajatele. Kaasamist tuleb eristada publiku puudutamisest ehk viisist, mis ei anna esinejale midagi tagasi, kuid ärgitab publikut oma peas mõnele küsimusele vastama või mõnda ülesannet täitma.
Kuidas inimesi kaasata ja kuulamas hoida?
Viise on erinevaid. Näiteks saab küsida publikult esinemise ajal õigeid küsimusi, et hoida nende tähelepanu teemal. Publiku tähelepanu püsib sinuga keskmiselt kuskil 10 minutit. See tähendab, et iga 10 minuti tagant peaksime kuidagi publikut aktiveerima, et panna inimesi jälle endaga kaasa mõtlema.
Küsi õigeid küsimusi. Võid küsida midagi, mille peale enamus tõstavad käe ja sealt edasi juba midagi spetsiifilisemat nii, et ainult osad käed jäävad püsti. Oluline on tänada vastajaid või reageerijaid peale iga küsimust ning luua temaatiline seos kaasamise ja esinemise sisu vahel. Samuti ei tasu unustada, et hea kõneleja võiks teha 3 asja: õpetada, veenda ja meelt lahutada.
Miks me kaasame publikut?
Margo Loor painutas Benjamin Franklini tsitaati ja ütleb: “Räägi mulle ja ma unustan ära, näita mulle ja ma jätan meelde, kaasa mind ja ma saan aru.” Kaasamine teeb esinemise mängulisemaks ja seega meeldejäävamaks. Me tahame, et inimesed õpiksid paremini ja esinemine oleks nauditav ehk selline, millest võtaks ise ka hea meelega kuulajana osa.
Saame esinedes mingi osa tähelepanu publikult kingituseks kaasa, aga alati on neid, kes ei tule kaasa. Nüüd on meie teha, kas laseme publiku tähelepanul alla vajuda, hoiame või tõstame seda. Meil on võimalik teha asju nii, et alguses tõsta iga inimeste tähelepanu kui 10 minutit on läbi, siis see hakkab langema ja peame seda jälle tõstma. Selline üles-alla graafik on hea esinemise märk.
Ära unusta, et publikult võid saada väärtuslikke ideid ja ka sellepärast on hea esinemine dialoog, mille käigus õpid oma publikut paremini tundma. Kaasamise kaudu saad otsest tagasisidet, kuidas mul kui esinejal läheb. Viimaks tuleb tõdeda, et dialoogis on ka endal huvitavam tundi või esinemist läbi viia. Esinemine annab sellisel juhul esinejalegi energiat juurde.
Kuidas seda kaasamist siis teha?
Selleks, et inimestel mõtlemist käivitada, on üks võimalus paluda publikust igaühel küsimusele vastata. Mida publik tänapäeval esinejalt ootab? Autentsust ja päris tunnet – publikuga suhtlemine aitab sellele kaasa. Kunagi mõtlesime esinemisest teatrivõtmes, aga nüüd on oluliseks kujunenud isiklik kontakt esinejaga. Klassikaline kaasamine toimub nii, et sina küsid ja publik vastab. Sellel on palju erinevaid versioone. Elon Musk teeb näiteks nii, et tuleb lavale, hakkab rääkima, naerab enda naljade üle, siis inimesed hüüavad midagi publikust ta vastab – väga familiaarne ja vaba vestlus, kuid mitte väga levinud.
“Kas kellelgi on küsimusi ka?”, uurib esineja tavaliselt oma esinemise lõpus ning imestab, et keegi ei taha vastata. Aga pane ennast korraks publiku rolli. Sa oled laval, hakkad rääkima ja 20 minuti pärast küsid järsku, kas mul on küsimusi ka. Kõik see 20 minutit olen mina kuulajana passiivselt toolil istunud ja mul on väga keeruline järsku aktiivseks hakata.
Anna publikule juba esinemise alguses märku, et teete seda esitlust, esinemist või töötuba kõik koos. Vastutus asja õnnestumisel on seega meil kõigil. Isegi, kui sa ei kasuta esinemisel slaide või muid materjale, siis kaasamisküsimused võid endale ette kirjutada. Need peavad olema selged ja täpsed.
Minimaalselt esimese 15 minuti jooksul peaks esimene kaasamise episood tulema, võimalusel mitu. Reageerimiseks anna selge, lihtne ja kergesti arusaadav juhis ning tee seda kõva häälega ja anna vastamiseks aega. Kui sa küsid küsimuse, siis publikul on 3 otsustusmomenti.
Nad mõtlevad omaette:
- Ahah, ta päriselt ootab sellele vastust.
- Mis see küsimus nüüd oligi?
- Kuidas ma sellele vastan?
Vajadusel mine kaasamise ajal publikule lähemale. Liigu ringi, et kogu publik igas saali otsas näeks sind. Tee ise seda kaasa, mida palud teistel teha nt “Tõsta ise käsi, kui see küsimus kehtib su enda kohta ka!”. Ja tõstad käe. See toetab publikut ja aitab inimestel väikesest reageerimise barjäärist üle saada.
Inimestega hea kontakti loomisel võib esineda ka sinust sõltumatuid takistusi, näiteks prožektori valgus on suunatud nii, et sa ei näe publikut. Üks esineja lasi sellepärast inimestel jalgu trampida ja mürataseme järgi sai vastusest aru. Online esinemise puhul saab kasutada virtuaalset käe tõstmist või võib videopildis füüsiliselt lasta käsi tõsta.
Hea kaasamisviis on grupitööd, kus inimesed saavad omavahel mõnele küsimusele vastust otsida või mõtteid jagada. Grupitööde tegemisel mõtle eelnevalt läbi, kuidas sa inimesi grupeerid. Kolmeks loe? Võib ette valmistada ruumi, näiteks pannes tooli alla erinevat värvi sildid, mille järgi grupid moodustuvad. Anna samuti ette kindel aeg, kui palju on aega arutamiseks.
Miks mitte kasutada virtuaalseid kaasamiskeskkondi? Virtuaalsed kaasamiskeskkonnad on Kahoot, Google Forms, sõnapilve tegemine sli.do, menti.com (märgi ära, kui kasutad hariduslikel eesmärkidel, et saada tasuta), aga ka mitmed teised. Kaasamistarkvara on kasulik, sest inimesed ei pruugi julgeda füüsiliselt vastata, aga virtuaalselt saad vastuseid või küsimusi palju enam.
Küsimused, mis sa publikult küsid ei tohiks olla õige-vale vastusega, vaid isiklikule kogemusele või loole toetuv. Nt, kas sa täna oma meile oled juba lugenud? Sotsiaalmeedias käinud? Midagi lihtsat, sest keegi ei taha jääda rumalasse olukorda. Saad küsimustega alustada lihtsamast ja minna spetsiifilisemaks. Samuti mõtle läbi, kuidas sujuvalt nendega teemasse sulanduda.
Kahtlused, mida aasta koolitaja Margo Loor publiku kaasamisel sageli kuuleb: “Mis siis kui ma ei saa oma publikule esitatud küsimusele õiget vastust?” Lahendus on lihtne – küsi õige küsimus, siis on väiksem võimalus, et saad vastuse, mis ei sobi! Publik ei vasta valesti, sest sina alati tõlgendada publiku vastust. Tõlgenda see selliseks nagu sul vaja on. Pane küsimuse sõnastus enne kirja ja mõtle välja, mis on erinevad võimalused, kuidas publik vastata võib. Sel juhul oled alati valmis.
Kes vastab? Saab ka teha nii, et eelmine vastaja ütleb, kes on järgmine vastaja. Sina esinejana võid ka mikrofoniga ringi käia ja seda publikust erinevatele vastajatele ulatada, et erinevaid inimesi rääkima saada. Zoomis saad pöörduda nimeliselt kellegi poole ehk sina esinejana määrad, kes vastab. Võib julgustada ka kommi või muu meenega inimesi reageerima.
Kokkuvõttes on küsimustele vastamisel 3 versiooni:
- Vastab see, kes tahab.
- Publik annab ise mikrofoni edasi.
- Esineja ulatab mikrofoni.
Kui sa esinejana ei taha küsimustele liialt aega raisata, võid lasta publikul alguses kirja panna, mida nad tahaksid teada saada või vastupidi, mida nad juba teavad teemast. Hiljem vaadata, kas küsimused said vastused või teadmised täiendantud.
Kogu koolitunni või esinemise saab üles ehitada ka ainult sellele, et sa esinejana vastad küsimustele. Näiteks igaüks peab ühe küsimuse küsima ja muudkui järjest vastad. Kui mõni küsimus on selline, millele sa ei taha vastata, siis küsi mitu küsimust korraga ja vasta kahele, “unustades” viimasele vastata. Arvestama peab, et sel juhul tullakse hiljem vastust juba otse küsima.
Kas publiku puudutamist võib ka kasutada?
Kaasamisi võib kasutada läbisegi publiku puudutamisega. Näiteks annad publikule ühe ülesande nagu arvuta või kujutle midagi ette, lahenda ülesanne või juhtum, mõtle millelegi. See võib olla olla retooriline, või väga konkreetne. Margo Looril on hea näide Arvamusfesivalil, kus ta palus inimestel välja arvutada kui vanad nad on aastal 2040. See ei olnud kaasamisülesanne, sest vastuseid ta ise ei kuulnud, aga publiku tõi see kaasa mõtlema ja aitas neid arutelu teemad hoida. Sellest tulenevalt esitati esinejatele arutelu lõpus põnevaid küsimusi.
Publiku puudutamisest hea näide on ka midagi osalejatega koos teha stiilis, et esineja näitab ette, siis palub järgi teha. Videos saab paluda, et minge võtke kodust see või teine asi ja tehke minu järel. Esineja eeskuju nakatab osalejaidki, kes vajavad toetamist ja julgustamist. Inimene peab tundma, et nüüd on tõesti see hetk, kus midagi teha.
Õpetajad julgustavad olema mänguline. Veebitunni puhul võite kõik panna loomamaskid filtritega pähe, kui see kuidagi teemaga seostub. Võite kõik muuta zoomi taustapildid endale meeldivaks või teha midagi muud lõbusat, mis haakub tunni teemaga. Füüsilises ruumis on veelgi enam mängude võimalusi. Kui lapsed on online külalistunnis oma kodudest, siis palu, et nad oleksid seal oma näo ja nimega. Võib ka neilt ära võtta enda ümbernimetamise õiguse, et saada nendega parem kontakt.
Mida teha 5.-6. klassi noortega, kes võivad omavahel rohkem rääkida ja külalisõpetajat mitte kuulata? Margo ütleb, et ta võtaks suhtluse juhtimise enda kätte: “Ma annaks sõna mitte ei võtaks sõna. Online tunnis on võimalik keelata mikrofonide sisselülitamine, kui see peaks olema vajalik, et hoida kontroll enda käes,” ütleb Margo Loor. Üks töötoas osalenu räägib, kuidas ta esineda armastanud õpilase endale abi-külalisõpetajaks klassi ette võttis ja kui hästi see toimis.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaasamine on hea esinemise märk, aitab publikul omandatut kinnistada ning teeb esinemise ka sinu enda jaoks sisukamaks ja väärtuslikumaks. Kasuta kaasamist iga oma esinemise võtmetegurina.